Mõõgameister kinkis Palmse mõisale rüütlimõõga

Foto: Kasper Mäe

Sõjaväelane, teoloog ja mõõgameister Einar Laigna kinkis eile Palmse mõisale 14. sajandi rüütlimõõga eeskujul valmistatud mõõga.

“Olen lapsest saati selle kohaga seotud, suurest armastusest tegin mõõgasepana mõõga, kuhu kirjutasin Palms,” rääkis Laigna. “See seisis 2013. aastast raamaturiiuli najal, tihti vaatasin seda. Ja ühel päeval mõõk ütles mulle: “Millal ma koju saan, ma pean ju Palmses olema.” Ja siis ma äkki taipasin, et tema õige koht on siin. Siis pakkusin võimalust mõõgal koju tulla.”

Mõõgameister rääkis relva üle andes, et mõõgale ei meeldi, kui tema tera puudutatakse. “See on mõõga nii-öelda delikaatne ja intiimne osa. Meister tohib teda muidugi teritades keskelt võtta.”

Palmse mõisa ekspositsioonijuht Eve Ong lubas, et seinale tulevad sildid valmistaja nime ja iseloomustusega. “Lisaks sellele, et see on hinnaline mõõk, on see ka äärmiselt terav. Pean siia lisama, et ei tohiks puutuda seda tera.”

Enne seinale panemist kattis Laigna mõõga relvamäärdega. “Kui vajutada pöidla jälg lihvitud terasele, siis kahe nädala pärast ilmub sinna nagu fotopilt, seepärast see määre,” selgitas meister.

Laigna rääkis, et on alates 1999. aastast teinud 69 mõõka. Relvad on valmistatud 9.–15. sajandi viikingite ja frankide mõõkade eeskujul. Tema sõnul on need kõik tõelised relvad, ta ei ole teinud ühtki nagu suveniiri. Mõõgameistri relvadega on varustatud kaitseväe juhataja ja peastaabi ülem. Relvi on Laigna teinud väeosadele, paljudele ohvitseridele ja Jüriöö park sai koguni 15 mõõka. “Iga mõõk on olnud meditatsioon,” sõnas Laigna. “Keskaja mõõgameistrile esitati väga kõrgeid nõudmisi. Kaua aega ainult unistasin sellest, kartsin, et ma ei anna seda mõõtu välja.” Aga siis otsis Laigna õpetust keskaja filosoofiast, mille kohaselt enne küpseks ei saa, kui hakkad tegutsema. “Tehes mõõk ise kasvatab sind selleks, kes võib end lõpuks mõõgameistriks nimetada.”

“See on üks maagiline relv, temaga pole mängida,” kirjeldas Laigna Palmse mõõka. “Seal mingid kummalised asjad toimivad küll, teda peab kohtlema isikuna, täis respekti, muidu ta karistab sind.” Laigna lisas, et see kehtib iga relva kohta, relv manitseb sind, et ta pole mänguasi.

“Nad distsiplineerivad. Kui kabinetti lähen, siis annan neile alati au,” rääkis meister. Mõõga tegemine on Laigna sõnul nagu trepp. “Kui esimese mõõga tegin, siis arvasin uhkelt, et tegin esimese ja astun uksest teise tuppa. Aga seal ukse taga oli trepp,” lausus Laigna.

Palmse kandist pärit Laigna ja mõõga vastu võtnud Ong kinnitasid mõõga mõisa peahoone teisel korrusel asuva näituste toa seinale kindral Carl Magnus von der Pahleni portree alla. “Palmse mõisas rohkem mõõku ei ole, see on esimene,” ütles Eve Ong. Ruumis, kuhu mõõk pandi, eksponeeritakse näitust Saksa aadlikest Venemaa teenistuses, kirjeldas Palmse mõisa direktor Maie Urbas. “Oleme väga üllatunud ja tänulikud, et meie mõisale selline kingitus tehakse. Külastajad saavad mõõka edaspidi tulla vaatama härrastemajja” ütles ta.

Lisaks rüütlimõõgale sai Palmse mõis kingiks ka suures formaadis saksakeelse piibli aastast 1850.

Loe rohkem Virumaa Teatajast